05.04.07

Kevadine hostapeenar

Ma mõtlesin neli aastat, mida siin aias siis teha ja peale pikka uuesti-, ümber- ja mittemidagitegemist sai otsustatud, et kõige paremini sobiks mulle ikkagi hostad. Ega see hostavaimustus on mul suht vana haigus, aga tõsisemalt alustasin möödunud aastal. Juurisime välja vanad tikripõõsad ja asemele tegime hostapeenra. Peenar on 12 m pikk ja 1,5 m lai ja istutasin siia 45 uut sorti, millede hankimisel tuli arvestada võimaliku näljasurmaga. Enne sai muidugi koostatud suur peenraplaan, mille tegemine oli omaette ooper (kui hästi või halvasti too plaan toimib, selgub alles aastate pärast). Nüüd on uus kevad ja ma ei jõua enam ära oodata hetke, millal hostad oma ninad mullast välja pistavad. Karta on, et kõiki taimi enam alles pole. Esimene pilt pärast lume sulamist oli küll armetu, ainult erinevad iminõgesed laiutasid.


Ja hästi elavad ka mürtudsüdamed.
Aias on mul 9 vana ja 2 uut õunapuud ning ideaalis tahaks ma kunagi iga puu alla üht hostapeenart, sõnajalgade ja igasugu muude varjutaimedega.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

kui võib siis annaksin ühe soovituse: pane hostade vahele varajasi kevadisi sibullilli ja siis ei ole peale lumesulamist pilt nii armetu, sest hostad tärkavad suht hilja. loodan, et ei tundu liialt ninatargana:)

Margis