Vanad ja uued lepad ehk teisisõnu võsa. Põhiliselt laiutab siin vereurmarohi. See on üldse kõige problemaatilisem koht aias. Ma polegi veel lõplikult välja mõtelnud, mis siin olema hakkab. Laudleht on praegu kõige tõsisem pretendent. Kindel on see, et lagedaks ma seda kallast ei võta, sest õngitsejatega mulle tõtt vaadata ei meeldi.
Järjekordne kallas. Siin ma märtsis juba natuke nökerdasin. Ehitusmeistrit minust ei saa. Käiku läksid kõik vanad katkised kõnniteeplaadid, mis rehealuses leidus. Ülespoole vedasin mulda ja külvasin muru. Allapoole plaanin istutada mingeid pinnakattetaimi, mis peaks need koledad plaadiservad ära katma. Enne kasvas siin lumimari, millest me juba mitu aastat oleme proovinud lahti saada. Arvata võib, et kasvab endiselt. Nii visa taime pole ma enne kohanud. Nüüd mees juuris veelkord, edaspidi, kui nina kusagilt pistab, lähen mürgiga kallale. Mulle igasugu mürgid küll ei meeldi, eriti veel nii jõe ligi, aga lapse väikse värvipintsliga natuke lehe peale...
Veel üks paha koht. Pildilt paistab tutikas kompostikast ja grillimise lepad. Need plaanis kuidagi ära varjata. Ettepoole ümber kuuse tahaks ka mingeid taimi, aga maa on siin nii neetult kuiv, isegi umbrohi ei kasva. Lugesin kusagilt, et laanesõnajalg elab sellistes tingimustes suht edukalt. Mõte ka panna suurte pottidega hostasid nii, et kaevan potid maa sisse, siis ehk kuusk ei võta kogu niiskust endale. Jälle kusagilt loetud, ei tea kas selline variant üldse toimib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar