.... lupiinid. Enamuses nii roosad, nii roosad. Üks mu juunikuiseid lemmik-kompositsioone on lupiin idamagunaga. Idamagunad ei suvatse aga õitsema hakata. Teeb kohe närviliseks: suured pungad, ei tea mida ootavad. Niimoodi jõuavad lupiinid enne ära õitseda. Teise peenrasse oli külvatud eriti punane lupiin "Morello Cherry" sellest ma ei hakka pilti tegemagi, ka nii roosa, nii roosa.
Kurekell koos võilille seemnetega. Mõni aasta tagasi tabas mind eriline kurekella vaimustus. Kunagi kasvas siin igasugu ilusaid isendeid, mis ajapikku siniseks muutusid. Ostsin seemneid kokku ja unelesin kurekellaküllusest. Siis oli meil veel suur koer ja nii ta läks. Läks koos mu lilleriiuli ja külvidega. Ma ei ole isegi rohkem proovinud. Sellised asjad on võibolla mingid "märgid", ehk ma ei peakski aias midagi torkima.
"Ema, ema, isa lükkas voolikuga su lille ümber!" Nüüd ma tean, miks see kurekell ühel hetkel ühe vana hosta peale pikali kukkus. Ma ei hakka teda kuidagi enam üles ka siduma, nagunii on varsti õitsenud. Selle vooliku vedamisega on nii mõnele teiselegi lillele asju tehtud. Ja mitte ainult vedamisega. Ostsime uue pihusti, laps tahtis ka kohe kasta, aga seda veejuga sai nii mõnusalt eriti karmiks rajuks reguleerida. Ah, mis ma siin meest ja last süüdistan: enamuses vean ma sedasama voolikut ikka ise ning minus tekivad kastes alati kihud koera pritsida. Koer on muidugi vaimustuses ja hakkab kiiremaid ringe tegema, mille käigus enamasti midagi ikka murdub.
Kaunis murtudsüda (Dicentra formosa)"Aurora" hakkas ka nüüd lõpuks õitsema. Nende murtudsüdametega on mul ka natuke häda. Tõin kunagi oma vanatädi aiast päästekaevamiste käigus endale õevast murtudsüdant (Dicentra eximea), oli selline madal ja mõnus. Eelmisel aastal jagasin selle puhma ära ja istutasin uue hostapeenra servadesse. Täielik möödalask, sest ma ei arvestanud, et hostapeenar on varjus ja õevane kasvab tublist kõrgemaks, kui eelmises, palju valgemas kohas. Nüüd mul ongi suured pussakad, mille taga oluliselt madalamad hostad. Jälle tuleb ümber tegema hakata. Krt! "Aurora" on vähemalt õige kõrgusega.
Palju ilusaid lilli, ometi suht masendunud meeleolu. Masenduse vastu aitab hästi, kui õhtul mairoosi (juhul, kui see on mairoos) nuusutada.
2 kommentaari:
Tre, ehk ei sobi tarka oppetada, aga mairoosix hyytaxe pisikest murus kasvavat korv6ielist kirikakart. Siin on Sul, kui 6ieti n2en, n22relehine kibuvits Rosa pimpinellafolia, meie kandis ka jaaniroos, jaanip2evaroos, pruudiroos.
Seda, et tegemist näärlehise kibuvitsaga, seda ma tean. Huvitas mind aga, kuidas selle taime rahvapärane nimetus oleks. Midagi oli mälus, aga ei tulnud. Jaaniroos on see õige, skleroos vaevab. Tänud!
Postita kommentaar