25.04.07
Robigaalid ehk mõeldes jahukastest
Igal kevadel, 25. aprillil pühitsesid vanad roomlased jumal Robigusele pühendatud robigaale. Robigus oli üks väiksematest jumalatest, kes jagas karmi käega jahukastet ja kõrreroostet. Festivali kutsus ellu legendaarne Rooma kuningas Numa Pompilius ~700 e.Kr.
Ovidius kirjeldab oma poeemis Fasti (Tähtpäevad - omamoodi rooma kalender), kuidas festival algas protsessiooniga Flaminia väravast, üle Milvianuse silla kuni Via Claudia viienda miilikivini, kus asus Robiguse altar. Seal ohverdas preester jumalale punase koera ja lamba sisikonnad, veini ja viirukit.
Sel päeval korraldati meestele ja poistele võidujookse, palvetati ja ohverdati punane koer, aga ka teisi punaseid loomi nagu rebased ja lehmad. Hiljem hakkas katoliku kirik samal päeval pühitsema Püha Markuse päeva ja markusepäeva suur protsessioon (litania major) kulges üsna sarnaselt: Milvianuse sillani, sealt edasi aga Püha Peetruse kirikusse, kus toimus missa. Lugesin internetist, et kui markusepäeval öö külm, saab vili külmavõetud. Need on nii kauged, aga nii huvitavad seosed, sest kogu see roomlaste festival oli ju viljasaagi kaitseks jne. Jne.
Aga miks ma kirjutan Robigusest? Ikka jahukaste ja roostehaiguste pärast. Ja sellepärast, et täna on 25. aprill - võimalus Robigust veini ja viirukilõhnaliste pirdudega rahustada. Paneks mehe ja poja võidu jooksma, ise tinistaks veini, valaks vahepeal sortsu ohvrianniks põõsasse ja seletaks, et see kõik on profülaktika taimikahjustavate parasiitseente vastu. Ma kohe huvi pärast uurisin järgi: kõik ühed ja samad ROOSTELISELAADSED ja PÄRISKOTTSEENED seal Robiguse nimekirjas. Topas jääks võib-olla ostmata.
PS! Roomlastel oli üldse palju toredaid jumalaid. Tulevikus hakkan ma tõsisemalt tegelema Saritori kultusega, kes oli rohimise, kõplamise ja umbrohtude jumal.
23.04.07
Maniakaalne episood
Täna siis saabusid Hollandist tellitud lilled. Igavene suur kastitäis! Hesse kobarpea "Gregynog Gold", üks kobarpea hübriid "Zepter", igasugu kurerehasid (mis mulle varem üldse meeldinud ei ole) jne.
Tegi meele rõõmsaks, kui kastist ilmusid välja vitsaster (Aster lateriflorus) "Lady in Black", tõnnike "Alba" ja süstjas neiusilm (Coreopsis lanceolata) "Sterntaler".
21.04.07
Vihitaja
Vihitaja e. jõgitilder (Tringa hypoleucos)
Tundub, et üks vihitaja paar hakkab me akna alla pesa tegema. Juba neljandat hommikut on noored platsis. Pean oma võhumõõgad ruttu maha istutama, et uusi kaldaelanikke hiljem mitte segada. Pilt on küll vilets, tehtud läbi köögiakna.
Vihitajast natuke pikemalt.
20.04.07
10 põhjust, miks mul aianduse tuhin ära läheb
1. Raskekujuline lollus: ma ei tea kuidas, aga mul on möödunud aastal õnnestunud panna püvilill ja ahtalehine punanupp täpselt ühele kohale. Nüüd nad seal koos rõõmsalt kasvavad.
2. Tundmatud lilled: "Ah, küll jääb meelde." No ei jää.
3. Kõik kadunud lilled: teeb tigedaks.
4. Rahapuudus: kõike ei jõua lihtsalt osta. (Antud kontekstis võib see põhjus ka positiivne olla.)
5. Mutid: napalm on veel proovimata.
6. Umbrohi: alati, kui sa oled meeleheitlikult vihma oodanud ja lõpuks sadama hakkab, mõjub see umbrohule paremini kui taimedele.
7. Ravimtaimed: head ja kasulikud, ohtrat isekülvi andvad taimed. Kas keegi ei taha üheksavägise taimi?
8. Peenrasse külvatavad suvelilled: saialill ja mungalill on pea ainsad, mida ma kohe ära ei rohi.
9. Kasvuhoone: uks tuleb alati varahommikul avada, olenemata nädalapäevast.
10. Aiamaa: porgandeid ja siberi iiriseid on raske, kui mitte võimatu kokku sobitada.
17.04.07
15.04.07
Nädalavahetus ongi möödas
Paadisild sõitis talvel suure veega väga valesse kohta. Hea, et päris ära ei sõitnud. Aga nüüd on selle peal hea enne istutamist varsakabja taimi hoida. Ei raatsinud valget varsakapja osta, nüüd kahetsen. Ehk järgmisel aastal, senikaua tuleb tavalisega leppida. Teoorias peaks siia tulema me "plaaz".
13.04.07
Justkui pisut pirtsakad
Greigi tulp "Oratorio".
Nüüd on mul uued nikerdised. Pildi nimeks "Leia kaks ümaralehist alpikanni". Möödunud kevadel külvasin, siis oli neid neli. Tegelikult leiab need kannid pildi pealt üles küll, aga teades, et hallid jullad seal pildil on kuuseokkad, mille tuul lõkkest peenrale tõi siis, no tõesti, kui palju väiksem üks lill veel olla saab. Mitu aastat peab ootama, et siin õienuppu näeb?
10.04.07
07.04.07
Projekt 2007
Vanad ja uued lepad ehk teisisõnu võsa. Põhiliselt laiutab siin vereurmarohi. See on üldse kõige problemaatilisem koht aias. Ma polegi veel lõplikult välja mõtelnud, mis siin olema hakkab. Laudleht on praegu kõige tõsisem pretendent. Kindel on see, et lagedaks ma seda kallast ei võta, sest õngitsejatega mulle tõtt vaadata ei meeldi.
Järjekordne kallas. Siin ma märtsis juba natuke nökerdasin. Ehitusmeistrit minust ei saa. Käiku läksid kõik vanad katkised kõnniteeplaadid, mis rehealuses leidus. Ülespoole vedasin mulda ja külvasin muru. Allapoole plaanin istutada mingeid pinnakattetaimi, mis peaks need koledad plaadiservad ära katma. Enne kasvas siin lumimari, millest me juba mitu aastat oleme proovinud lahti saada. Arvata võib, et kasvab endiselt. Nii visa taime pole ma enne kohanud. Nüüd mees juuris veelkord, edaspidi, kui nina kusagilt pistab, lähen mürgiga kallale. Mulle igasugu mürgid küll ei meeldi, eriti veel nii jõe ligi, aga lapse väikse värvipintsliga natuke lehe peale...
Veel üks paha koht. Pildilt paistab tutikas kompostikast ja grillimise lepad. Need plaanis kuidagi ära varjata. Ettepoole ümber kuuse tahaks ka mingeid taimi, aga maa on siin nii neetult kuiv, isegi umbrohi ei kasva. Lugesin kusagilt, et laanesõnajalg elab sellistes tingimustes suht edukalt. Mõte ka panna suurte pottidega hostasid nii, et kaevan potid maa sisse, siis ehk kuusk ei võta kogu niiskust endale. Jälle kusagilt loetud, ei tea kas selline variant üldse toimib.