11.09.07

Appi, kits!

Meil juhtub alati veidraid või uskumatuid asju. Nagu ka täna. Nautisime niisama õhtut, kui helistas mulle mu isa: "Kuule, ma toon sulle kitse!" Ma mõtlesin, et nali, aga võta näpust, siin see kits on.


Isa töötab mul Jõelähtme golfiklubis ja sinna see kits täna hommikupoolikul jalutas. Lähiümbruse kolmes külas keegi kitse omaks ei tunnistanud. Õhtul selgus mu hullult loomaarmastajale isale tõsiasi, et ta peab kitse endaga kaasa võtma, sest ta ei saanud signalisatsiooni sisse lülitada ega koju minna, kui kits ruumides ringi kihutas. Ja looma ööseks välja jätta ka ju ei saa. Kole, külm ja pime öö. Ma olen täiesti sõnatu. Võttis mu isa kätte, toppis kitse autosse ja tõi meile, ~ 25 km kaugusele.


Meil ju vana laut olemas. Ja mis siis, et me oleme selle tänaseks enam-vähem puhtaks rookinud ja hoiame seal nüüd vana mööblit ja muud kila-kola, mis tubadest välja visatud. Kusagilt teepealt, kellegi xyz´i käest oli natuke heinu ka hankinud. Homme hakkab tõsisemalt omanikku otsima. (Mul on jätkuv närvivapustus.) Ma ikka uurisin, et kas siis kitse kuhugi lähemale ei saanud jätta, aga mingid kohalikud olid teinud ettepaneku, et "too siia, ajame vardasse" ja selline jõledus on välistatud. Meie vana laut tundus kõige turvalisem. Kui isa omaniku üles leiab, viiakse kits pidulikult autoga tagasi. Kuigi mulle tundub, et omanikule tehakse enne vähemalt DNA proov, et asi ikka väga kindel oleks ja armas loomake ei satuks kurjade ja valelike inimeste kätte. Aga kõige rohkem hirmutab mind mõte, et kui omanikku ei leita...
´
Teised juba magavad, isa läks ka koju ja mina, õnnetu, (ka küll loomaarmastaja, aga mitte niiväga)joon kibuvitsa teed ja mõtlen , et kas kitsele peaks ööseks tule põlema jätma. IRW Ja mis ma temaga homme peale hakkan ning veel umbes tuhat küsimust söögist, joogist ja pehmest pesast. Ootamatult farmiomanikuks ja kits seisab diivanil ning mökitab.
´
PS. Jakob küsis enne, et kas ta võib homme kitsega jalutama minna. :lol Linnavurle kalduvustega maakad! Ei, no eriline perekond.

5 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Niisugune ilus loom. No aga mis te tast diivani peale lasite! Tore ju mõnda aega kitseomanik olla. Las laps mängib ta'ga, kui ta just kuri pole ja sarvedega ei turgi. Toitku aga porgandit ja heina praegusel ajal ju on

Anonüümne ütles ...

Helistasin oma tantsukaaslasele, kes sealsamas klubi kõrval üle jõe loomi peab. Olevat Su isa sealgi juba käinud. Aga tema arvas, et see kits on sinna toodud, nii nagu kasse ja koeri tuuakse (noh, et võtame armsa loomakese kevadel ja sügisel appi, mis taga nüüd teha). Aga ma hoian ikka pöialt, et leiad talle hea omaniku. Muide, kits pidi hea muruniitja olema minu teada.

Mari ütles ...

Ma olen alati unistanud sellest, et kui maale kolin, võtan endale kitse:)
Muruniiduki võid nüüd puhkusele saata. Oimaivõi, see on tõeliselt lahe üllatus:D

Naano ütles ...

Diivan on laudas, ka vana akvaarium, kitse kaks lemmikkohta. Eriline ronija. Aga armas ja sõbralik, ainult koerale näitab sarvi ja proovib pusida.

Aiakirjanikule - ole ettevaatlik sellega, mida soovid. Ma ka mõtlesin kunagi, et üks kits oleks vahva ja siin ta nüüd ongi.

mustkaaren ütles ...

t2iesti senin2gematu uudis:) loomi tuleb armastada, nad meie v2hemad vennad. qidas me veel sajand tagasi oma loomadega eluaset jagasime:)