08.07.07

Imelikud asjad sammalduma

Eile sai natuke pilte tehtud ja paljudele piltidele jäi ka me kummaline aiakamin. Ema lasi selle kunagi mingi hetkelise hoo ajel ehitada ja nii ta meil siin seisab. Enne viisin oma toalilled suveks kaminasimsile, möödunud aastal murdus üks õunapuu kamina kõrvalt ning nüüd ei saa ma seda ehitist ka enam lillelauana kasutada, sest liigne päike teeb toalilledele liiga.


Kevadel tahtis mees kamina maha lammutada, sest meil on aias niigi asju, mida vaadates esteetilist naudingut just ei saa (nõgusa seljaga lõvipuur-kasvuhoone, kelmikas seentüüpi plastmassmööbel jne). Tõsi on ka see, et siia kaminasse sai viimati tuld tehtud vist 5 aastat tagasi, tuletegemised käivad ikka rohkem lõkkeplatsil. Lammutamine jäi ära, sest kamin on just selle koha peal, mis mulle tõsist peavalu valmistab e. sellisel üleminekukohal: kaminast vasakule jääb varjuala, paremale päikesepaisteline. Nii mul tekkiski mõte see kamin kuidagi sammalduma sundida, veel olematuid hosta- ja püsilillepeenart eraldama. Internet on nö. samblategemise õpetusi täis.


Samblaga on mul üldse väga emotsionaalne suhe. Siin üks internetist kunagi leitud pilt. Mind paneb alati imestama, miks inimesed muru sees pesitseva samblaga tulihingelist võitlust peavad. Olgu, ma tunnistan, et igal pool ei saa sammalt kasvatada ja see on mu subjektiivne arvamus anyway, aga kui mul antaks valida, kas sammal või muru, siis otsustaksin sambla kasuks hetkegi mõtlemata. Sellised eelistused saavad alguse kusagilt lapsepõlvest ja selle samblaarmastuse algust ma isegi mäletan: sugulaste juures Raplamaal oli maja taga samblavaibaga metsatukk ja seal oli nii hea olla. Ja see hea tunne tuleb alati tagasi, kui ma kusagil samblaga kokku saan.


Seda sammaldunud kaminat peaks hakkama tasakaalustama üks varjuline nurk, mis juba originaalis sammalduma kipub. Pildil on me kindlus, kodukootud Krak des Chevaliers, seekord küll ilma johanniitideta. Kindlus on kõvast kannatada ka saanud, tõstesild ja tornikatused on ammu kadunud, aga suurepärane kodu ühele konnale. Iga kord, kui keegi kindlusele läheneb, lahkub sealt suur konn. Ma arvasin, et mõni ristisõdija ehk, mehed aga teavad kindlasti, et Shreki äi.
´
Ma loodan, et ma pole oma samblategemisega hiljaks jäänud. Juuli teine nädal juba. Aga ära ma selle proovin ja kui tõesti ei õnnestu, siis mõtleme midagi uut välja. Niisiis, poodi keefiri ostma.

4 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Kas sammalt meelitatakse kuidagi keefiriga?

Naano ütles ...

keefir + vesi + sammal mikserisse ja pärast pintsliga sinna, kuhu sammalt tahad. Tuleb ainult niiskena hoida. Seda tehakse ka õlle ja suhkruga, aga kusagilt lugesin, et see on vähemefektiivne. Aiaklubis on sellest juttu olnud palju. http://aiaklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=460&Itemid=2

kaaren ütles ...

Jmalik sammal. Meil puukuuri taga maakivilademel kasvab musts6strap66saste varjus tore 150-aastane murukooslus. Kevadel juurisin osa p66said v2lja, sammal hakkas lagedal p6dema. Seega: sammal tahab puu varjus kasvada. Aga veelkord: milline imeline samblapilt!

Naano ütles ...

Mul juba uus varjaja kasvamas. Ma loodan, et kuni ma seda sammalt seal kamina peal aretan, on vari juba olemas.